VÕHMA LIHAKOMBINAAT 1944.A. SEPT.- 1996.A.

See on väga pikk ajavahemik- 52 aastat. Jaotame need aastad 3 perioodi:
1) 1944.a sept.- 1974.a. See on VLK nn. vana kombinaadi aeg, mil töötati endises Võhma Eksporttapamaja ruumides, seadmeid pidevalt täiustades ja juurdeehitusi tehes. Seda võib pidada VLK tõusuajaks, sest kombinaadi kaup oli poelettidel hinnas.
2) 1975-1991. Nüüd oli valminud VLK uus hoonetekompleks ja seda perioodi võib samuti pidada tõusuajaks.
3) 1991-1996. 1991.a. Eesti Vabariigi taaskehtestamine1991. a. tõi suured muutused kauba turustamisel- Venemaa turg vähenes, kuid seadmedki olid juba väga amortiseerunud. Uus EV võttis suuna põllumajandust ja loomakasvatust väljasuretavale poliitikale, mille tagajärjel vähenes sea-ja veisekasvatus.1980-ndate a-te lõpus sai valmis uus moodne Rakvere Lihakombinaat, mis oli suureks konkurendiks VLK-le. Vabariigi valitsuse ilmne toetus oli Rakvere suunas. Ning ilmselt ka oskamatus uues turumajandussituatsioonis toime tulla tõi kaasa VLK pankrotid, mis viisid
ettevõtte languseni

OLULISEMAD AASTAARVUD 1944- 1974, EHK NN."VANA KOMBINAADI" PERIOODIL

1944-kombinaadil olid osakonnad Pärnus, Viljandis, Põltsamaal ja Vändras
1946- taastati laut
1947-Külmnoone rekonstrueerimine
1948- ehitati ladu-puidutöökoda
1951- katlamaja juurdeehitus
- alustatakse konservide tootmist
1955- tapatsehhi juurdeehitus, suursarvloomade liin
1957- alustati 2 individuaalelamu ehitamist Lille tänavale
1958- kombinaadi koosseisu arvati Võhma Lastesõim
- lõpetati konservide tootmine
1960- läks käiku puhastusseadmete kompleks
- ehitati juurdeehitus vorstitsehhile
1962- ehitati uus taaraladu
1963- valmis väravahoone-kaalumaja
- juurdeehitus katlamajale
1965- tapatsehhi jahutusruumi juurdeehitus
1967- sai valmis söökla-puhkeruum
1970- uued garaaþid
1973- külmhoone juurdeehitus
- katlamaja juurdeehitus
- nahkade töötlemise kaarhall
-
(2001.a. seisuga asuvad "vana kombinaadi" territooriumil kommunaalettevõte AS Võhma ELKO, AS Caritas Water ja spordihall).

Kuna kombinaadi toodang järjest suurenes, oli vajadus suuremate ja moodsamate tootmishoonete järele. Olemasolevale territooriumile ei mahtunud enam midagi juurde ehitama ja siis oleks pidanud töö katkestama poolteiseks aastaks. Seepärast alustati uute tootmishoonete ehitamist Võhma ääremaale. Ehitamist alustas Viljandi MEK 1972.a. jaanuaris. Uue VLK ehitus kuulutati vabariikliku komsomoli löökehituseks.

OLULISEMAD AASTAARVUD NN. UUE KOMBINAADI AJALOOS

1972- pandi sümboolne nurgakivi uuele lihakombinaadile
1975- 28.jaanuar, avati uus Võhma Lihakombinaat
-25. märts, alustas tööd liha-vorstitsehh
1977- VLK-le allutati Valga Liha-ja Konservikombinaat
1979- kombinaadi lastepäevakodu avamine
1983- hakati tegema valgupulbrit
1991- 20.august, EV taaskehtestamine

LIHATOOTMISE TEHNOLOOGILINE PROTSESS EHK KUIDAS SEAST EI KASUTATA AINULT TEMA KISA

Loomad tuuakse lihakombinaadis esmalt eelbaasi, kus nad vastavalt liigile teevad läbi kuni 24-tunnise näljutuskuuri, mille jooksul neid ainult joodetakse. See on vajalik selleks, et väheneks mao ja soolte sisu ning kergeneks loomade töötlemine.
Sigade ja loomade edasine töötlemine toimub liha-rasvatsehhis, kus sigade ja suursarvloomade töötlemine toimub eraldi liinidel. Kõige esmalt uimastatakse loomad elektriga, siis tõstetakse loom keti abil edasiliikuvale rippteele, kogu edaspidine töötlemine toimubki seal. Iga tööline teeb oma kindla operatsiooni ja edasi lükatakse loom edasi järgmisele töölisele.Liha- rasvatsehhi loomade töötlemise osakonnas töötavad säärased ametimehed ja -naised nagu loomatöötlejad, kelle ülesandeks on tööoperatsioonid loomade uimastamisest ja veretustamisest kuni rümpade (lihakehade) pooleksaagimiseni.Edasi asuvad tööle rümbapuhastajad, kes annavad rümbale kaubandusliku välimuse, s.t. puhastavad ta verest ja muust ebavajalikust. Edasi saadetakse lihakehad külmhoonesse või kohe edasitöötlemisele.Looma sooled töötatakse ümber, need lähevad vorstide valmistamiseks.Nahad konserveeritakse naharuumis nahkade töötleja poolt. Kõik kõrvalproduktid nagu jalad, maod, kõrvad pead, keeled, sabad, neerud, maksad jne. puhastatakse ja turustatakse või kasutatakse vorsti ja süldi valmistamisel. Sellega tegelevad subproduktide töötlejad vastavas ruumis. Rasvaruumis sulatavad toidurasva töötlejad toidurasva, kuid on ka tehnilise rasva sulatamise ja liha-kondijahu (kasutati põllumajanduses loomasöödaks) valmistamise ruumid, milledes tegutsevate inimeste ametinimetuseks on tehniliste toodete töötleja.
Veri kogutakse, konserveeritakse ja saadetakse liimi valmistamiseks vineeritööstusele.
Edasi lihakehad kas saadetakse külmhoonesse või otsekohe vorstide valmistamiseks vorstitsehhi. Seal eemaldatakse lihakehadest kondid, sooned ja kamar, pehme liha sorteeritakse mitmesse sorti. Edasi liha soolatakse, peenendatakse ja lastakse laagerduda umbes 24 tundi. Seejärel hakkab vorsti taigna koostamine. Liha peenendatakse veelkord emulsioonitaoliseks massiks, lisatakse maitseained, pekk jm., segatakse ja pritsitakse kesta. Nüüd töödeldakse vorstid termiliselt.Vorstitsehhis on ametis vorstikesta töötlejad, vorstisegu valmistajad, vorstisidujad-riputajad ja suitsutustoodete valmistajad. Vorstitsehhi alla kuulus ka pooltoodete (hakkliha, lihalõigud jne.) valmistamise ruum.
Kõik toimus range veterinaarse kontrolli all, kombinaadil oli oma labor. Kaupa hoiti ladudes, samuti pidi VLK laos olema liha vabariikliku reservfondi jaoks. Veel olid kompressori-ja remonditsehh, katlamaja, pesumaja ja sanitaarblokid.
Toodeti üle 160 eri nimetusega toodet, nende hulgas liha, subproduktid, toidurasvad, nahad, sooled, lihakondijahu, suitsutussaadused, keeduvorstid jne. VLK tootmisvõimsus oli 75 tonni liha ja 5 tonni vorsti vahetuses. Kaupa turustati peale Eesti veel Moskvasse ja Leningradi.
Nagu eelnevast kirjeldusest selgus, on see lihatootmine üks keeruline ettevõtmine, nii oli nõudlus väljaõppinud kaadri järel suur. Seepärast hakati 1950-ndate a.lõpul Õisu Sohvoostehnikumis õpetama lihatööstuse spetsialiste.Esimene lend lõpetas 1960.a. Kaadri väljaõppe toimus ka kombinaadis kohapeal.

VÕHMA LIHAKOMBINAAT 1991-1996

1994- VLK esimene pankrot, kombinaadi saab erastamisagentuur
- 1.august, AS AF Pärnu ostis VLK 10 miljoni krooni eest
1996- 20.märts, tootmine seiskus
- 26.märts, elekter lülitati välja suures osas ettevõttes, kuna oldi võlgu "Viljandi
Elektrivõrgule" 209 529 krooni
- 28.märts, viidi laost ära viimane toodang
- linnavolikogu otsustab kombinaadi töölistele maksta linnaeelarvest
igaühele 100 krooni
-15.aprill, alustab tööd supiköök lasteaias, kus jaotatakse ehes" ilmub kuulutus: "Müüa AS AF Võhma
Lihakombinaadi tootmishooned", müügihinnaks on 7 miljonit krooni
- 19. november, EV valitsus eraldas Võhma linnavalitsusele 400 000
krooni kütuse ostmiseks, et linna küttesüsteemi käigus hoida
1997- 25.aprill, VLK ostis tervikvarana AS Trade Energy Best (AS TEB), teatati, et
plaanitakse hakata tegelema ðampinjonikasvatusega, kuid tegudeni ei jõutud.
Ostuhind oli 4,5 miljonit krooni.
1998- aasta lõpul teatab AS TEB, et loobutakse ðampinjonikasvatuse
mõttest
2000- 17.november, AS TEB nimetati ümber Puidutöötlemise Aktsiaseltsiks
- 11.detsember, AS Puidutöötlemise pankrot kuulutatakse välja Narva
Linnakohtus, s.o. 3. pankrotimenetlus kombinaadi varadega
2001- leiduks kombinaati osta soovijaid 1 miljoni krooni eest (puidufirma), kuid
pankrotihaldur peab seda liiga väheks. Hoonetekompleks aga laguneb,
vanametall ja muu vähegi kõlbulik on ära veetud. On suudetud ära müüa ainult
konteinerkatlamaja.Ilmselt tomub müügiga venitamine meelega, et firmal oleks
tänasel päeval juba utoopiliselt suure summaga tagatis oma mahhinatsioonide
jaoks. Võhma huvidega selles "Suures Mängus" ei arvestata.

VÕHMA ELANIKKONNA ARVU SÕLTUVUS KOMBINAAADI TÖÖGA

1944. a oli kombinaadis tööl 60 inimest, kuid tootmise laienedes ulatus see 1960.a. 473, 1970.a. 467 ja 1985.a. 684 inimeseni.1985. a. elas Võhmas 1958 inimest, kusjuures töövõimelist elanikkonda oli ligi 900. Järelikult oli VLK asula suurim tööandja ning seda kuni 1996.a. VLK pankrotini.
Rohkearvuline teiste rahvuste sisseränd oli samuti sõltuvuses kombinaadi kaadrist. 1989. a. moodustas kogu Võhma elanikkonnast muukeelse rahva osakaal 7,9%, 1999.a.-ks oli see vähenenud 6,3 %-ni. Teiste rahvaste suur osakaal oli põhjustatud sellest, et Eestis ei valmistatud tol ajal ette kombinaadi jaoks vajalikku kesk-tehnilist kaadrit. Rahvuste järgi on Võhmas peale eestlaste veel kõige rohkem venelasi, ukrainlasi ja soomlasi.
1999.a-ks oli Võhma elanike arv vähenenud 1747-ni.

KOMBINAAT JA ELAMUEHITUS

1960-ndail sai Võhmas hoo sisse elamuehitus, mis jätkus kuni 1990-ndate a-te alguseni. Põhiline ehitaja oli VLK, kus oli isegi oma ehitusosakond.Ehitamine oli tingitud muidugi kombinaadi töötajate arvu suurenemisest ning oli vajadus elamispinna järele.
Peale VLK pankroti ei ole Võhmasse ehitatud ühtegi korterelamut.

KOMBINAAT JA LASTEAIAD

Kuna kombinaadi töötajate arv järjest suurenes ja noorenes, siis on sellega seletatav laste osakaalu suurenemine linnaelanike seas. Seepärast avati 1958.a lastesõim, kus oli 30 kohta. Olemas oli juba lasteaed 47 kohaga. Kuid ikkagi oli palju lapsi lasteaia järjekorras. Uue lasteaia ehitamist plaaniti kaua aega, valmis sai ta 1979.a.Praegu on see Võhma ainuke lasteaed, mis kuulub omavalitsusele.

KOMBINAAT JA KOOL

VLK oli Võhma Gümnaasiumi ðefluskool. Võhma Gümnaasium asub oma praeguses kohas alates 1976. a-st, juurdeehitus valmis 1988. a-l. Uute koolihoonete ehitus oli tingitud sellest, et tänu kombinaadi tegevusele oli alevis kooliealisi lapsi palju, kuid vana koolihoone oli jäänud kitsaks. Meenutab kooli kauaaegne direktor Tiiu Nõmm (direktor aastail 1978-2001):"VLK aitas uue koolimaja ehitamisel, hiljem juba koolimajas vajaliku inventari soetamisel, osteti näiteks 2 tiibklaverit. Samuti aidati õpetajaid korteritega.Kombinaadil oli oma kinnine kauplus oma töötajatele, ðefluslepingusse kirjutati sisse, et ka õpetajad saavad sealt kaupa osta. Aidati transpordiga kui oli vaja minna võistlustele, olümpiaadidele jm.Kõik klassid said käia tasuta ekskursioonidel (osa klasse sõitis ka ümberkaudsete kolhooside bussidega). Kombinaadi abiga ehitati staadion kooli kõrvale ja liumägi, mis on ainuke Võhmas, kuigi kooli direktor sai noomida, et muutis omavoliliselt pinnavorme".
1980-ndail a.-il olid õpilased kombinaadis suvel õpilasmalevas praktikal ja said lihatõööstuse spetsialisti tunnistuse.

KAS VÕHMAL ON LOOTUST?

2001. aasta on olnud Võhma jaoks olnud lootustandev aasta. Siin on alustanud tööd 2 uut ettevõtet.
10.aprillil sai linnavalitsuselt tegutsemisloa aktsiaselts Caritas Water, kes avas Võhmas karastusjookide tehase vana VLK kaarhallis, kus asub juba 1928.a. Võhma Eksporttapamajale rajatud 300 meetri sügavune puurkaev. Kohalik väga hea vesi oli asutuse rajamise põhjuseks Võhmasse.
30.novembril avatakse AS Wendre õmblustsehh vana kombinaadi tootmistsoonis, kus saab tööd ligi 100 inimest, niikaua tegutsetakse lastaia hoones.
Huvilisel tasuks lugeda Võhma linnapea Jaak Aabi artiklit "Invsteeringutest Võhma linnas" 2001 a. oktoobri "Võhma Linnalehest" ja klikkida linki ETTEVÕTTED.
Võhma Eksporttapamaja ja tema järeltulija Võhma Lihakombinaat on saanud ajalooks, sest ilmselt lihatootmist Võhmasse lähitulevikus küll ei tule. Nii jääb ka härjapea kujutis Võhma vapil ja lipul mäletama aegu, mil siin oli suur ettevõte, mis mõjutas terve linna arengut igas elu valdkonnas.
Kuid elu läheb edasi ja võhmalane on aru saanud, et ei ole mõtet taga nutta möödunud aegu. Järjest rohkem inimesi hakkab Võhmasse elama tulema, sest siin on tekkinud töökohti, on olemas gümnaasium, lasteaed, perearstikeskus, raamatukogu, postkontor, kabandusettevõtted, raudtee ja odavad korterid.
Tegelikut kestis Võhma mõõna aeg ainult umbes 4 aastat, sest juba 2000.a. lõpuks oli selge, et linn on tõusnud tõsiselt võetavate ettevõtjate huviorbiiti. Nii jääb meil ainult nõustuda kuulsa optimisti Colas Bregnoniga, kes ütles. "Me elame veel!"