|
|
|
VÕHMA LIHAKOMBINAAT 1944.A. SEPT.- 1996.A.
See on väga pikk ajavahemik- 52 aastat. Jaotame need aastad 3 perioodi:
1) 1944.a sept.- 1974.a. See on VLK nn. vana kombinaadi aeg, mil töötati
endises Võhma Eksporttapamaja ruumides, seadmeid pidevalt täiustades
ja juurdeehitusi tehes. Seda võib pidada VLK tõusuajaks,
sest kombinaadi kaup oli poelettidel hinnas.
2) 1975-1991. Nüüd oli valminud VLK uus hoonetekompleks ja seda
perioodi võib samuti pidada tõusuajaks.
3) 1991-1996. 1991.a. Eesti Vabariigi taaskehtestamine1991. a. tõi
suured muutused kauba turustamisel- Venemaa turg vähenes, kuid seadmedki
olid juba väga amortiseerunud. Uus EV võttis suuna põllumajandust
ja loomakasvatust väljasuretavale poliitikale, mille tagajärjel
vähenes sea-ja veisekasvatus.1980-ndate a-te lõpus sai valmis
uus moodne Rakvere Lihakombinaat, mis oli suureks konkurendiks VLK-le.
Vabariigi valitsuse ilmne toetus oli Rakvere suunas. Ning ilmselt ka oskamatus
uues turumajandussituatsioonis toime tulla tõi kaasa VLK pankrotid,
mis viisid
ettevõtte languseni
OLULISEMAD AASTAARVUD 1944- 1974, EHK NN."VANA KOMBINAADI"
PERIOODIL
1944-kombinaadil olid osakonnad Pärnus, Viljandis, Põltsamaal
ja Vändras
1946- taastati laut
1947-Külmnoone rekonstrueerimine
1948- ehitati ladu-puidutöökoda
1951- katlamaja juurdeehitus
- alustatakse konservide tootmist
1955- tapatsehhi juurdeehitus, suursarvloomade liin
1957- alustati 2 individuaalelamu ehitamist Lille tänavale
1958- kombinaadi koosseisu arvati Võhma Lastesõim
- lõpetati konservide tootmine
1960- läks käiku puhastusseadmete kompleks
- ehitati juurdeehitus vorstitsehhile
1962- ehitati uus taaraladu
1963- valmis väravahoone-kaalumaja
- juurdeehitus katlamajale
1965- tapatsehhi jahutusruumi juurdeehitus
1967- sai valmis söökla-puhkeruum
1970- uued garaaþid
1973- külmhoone juurdeehitus
- katlamaja juurdeehitus
- nahkade töötlemise kaarhall
-
(2001.a. seisuga asuvad "vana kombinaadi" territooriumil kommunaalettevõte
AS Võhma ELKO, AS Caritas Water ja spordihall).
Kuna kombinaadi toodang järjest suurenes, oli vajadus suuremate
ja moodsamate tootmishoonete järele. Olemasolevale territooriumile
ei mahtunud enam midagi juurde ehitama ja siis oleks pidanud töö
katkestama poolteiseks aastaks. Seepärast alustati uute tootmishoonete
ehitamist Võhma ääremaale. Ehitamist alustas Viljandi
MEK 1972.a. jaanuaris. Uue VLK ehitus kuulutati vabariikliku komsomoli
löökehituseks.
OLULISEMAD AASTAARVUD NN. UUE KOMBINAADI AJALOOS
1972- pandi sümboolne nurgakivi uuele lihakombinaadile
1975- 28.jaanuar, avati uus Võhma Lihakombinaat
-25. märts, alustas tööd liha-vorstitsehh
1977- VLK-le allutati Valga Liha-ja Konservikombinaat
1979- kombinaadi lastepäevakodu avamine
1983- hakati tegema valgupulbrit
1991- 20.august, EV taaskehtestamine
LIHATOOTMISE TEHNOLOOGILINE PROTSESS EHK KUIDAS SEAST EI KASUTATA
AINULT TEMA KISA
Loomad tuuakse lihakombinaadis esmalt eelbaasi, kus nad vastavalt liigile
teevad läbi kuni 24-tunnise näljutuskuuri, mille jooksul neid
ainult joodetakse. See on vajalik selleks, et väheneks mao ja soolte
sisu ning kergeneks loomade töötlemine.
Sigade ja loomade edasine töötlemine toimub liha-rasvatsehhis,
kus sigade ja suursarvloomade töötlemine toimub eraldi liinidel.
Kõige esmalt uimastatakse loomad elektriga, siis tõstetakse
loom keti abil edasiliikuvale rippteele, kogu edaspidine töötlemine
toimubki seal. Iga tööline teeb oma kindla operatsiooni ja edasi
lükatakse loom edasi järgmisele töölisele.Liha- rasvatsehhi
loomade töötlemise osakonnas töötavad säärased
ametimehed ja -naised nagu loomatöötlejad, kelle ülesandeks
on tööoperatsioonid loomade uimastamisest ja veretustamisest
kuni rümpade (lihakehade) pooleksaagimiseni.Edasi asuvad tööle
rümbapuhastajad, kes annavad rümbale kaubandusliku välimuse,
s.t. puhastavad ta verest ja muust ebavajalikust. Edasi saadetakse lihakehad
külmhoonesse või kohe edasitöötlemisele.Looma sooled
töötatakse ümber, need lähevad vorstide valmistamiseks.Nahad
konserveeritakse naharuumis nahkade töötleja poolt. Kõik
kõrvalproduktid nagu jalad, maod, kõrvad pead, keeled, sabad,
neerud, maksad jne. puhastatakse ja turustatakse või kasutatakse
vorsti ja süldi valmistamisel. Sellega tegelevad subproduktide töötlejad
vastavas ruumis. Rasvaruumis sulatavad toidurasva töötlejad
toidurasva, kuid on ka tehnilise rasva sulatamise ja liha-kondijahu (kasutati
põllumajanduses loomasöödaks) valmistamise ruumid, milledes
tegutsevate inimeste ametinimetuseks on tehniliste toodete töötleja.
Veri kogutakse, konserveeritakse ja saadetakse liimi valmistamiseks vineeritööstusele.
Edasi lihakehad kas saadetakse külmhoonesse või otsekohe vorstide
valmistamiseks vorstitsehhi. Seal eemaldatakse lihakehadest kondid, sooned
ja kamar, pehme liha sorteeritakse mitmesse sorti. Edasi liha soolatakse,
peenendatakse ja lastakse laagerduda umbes 24 tundi. Seejärel hakkab
vorsti taigna koostamine. Liha peenendatakse veelkord emulsioonitaoliseks
massiks, lisatakse maitseained, pekk jm., segatakse ja pritsitakse kesta.
Nüüd töödeldakse vorstid termiliselt.Vorstitsehhis
on ametis vorstikesta töötlejad, vorstisegu valmistajad, vorstisidujad-riputajad
ja suitsutustoodete valmistajad. Vorstitsehhi alla kuulus ka pooltoodete
(hakkliha, lihalõigud jne.) valmistamise ruum.
Kõik toimus range veterinaarse kontrolli all, kombinaadil oli oma
labor. Kaupa hoiti ladudes, samuti pidi VLK laos olema liha vabariikliku
reservfondi jaoks. Veel olid kompressori-ja remonditsehh, katlamaja, pesumaja
ja sanitaarblokid.
Toodeti üle 160 eri nimetusega toodet, nende hulgas liha, subproduktid,
toidurasvad, nahad, sooled, lihakondijahu, suitsutussaadused, keeduvorstid
jne. VLK tootmisvõimsus oli 75 tonni liha ja 5 tonni vorsti vahetuses.
Kaupa turustati peale Eesti veel Moskvasse ja Leningradi.
Nagu eelnevast kirjeldusest selgus, on see lihatootmine üks keeruline
ettevõtmine, nii oli nõudlus väljaõppinud kaadri
järel suur. Seepärast hakati 1950-ndate a.lõpul Õisu
Sohvoostehnikumis õpetama lihatööstuse spetsialiste.Esimene
lend lõpetas 1960.a. Kaadri väljaõppe toimus ka kombinaadis
kohapeal.
VÕHMA LIHAKOMBINAAT 1991-1996
1994- VLK esimene pankrot, kombinaadi saab erastamisagentuur
- 1.august, AS AF Pärnu ostis VLK 10 miljoni krooni eest
1996- 20.märts, tootmine seiskus
- 26.märts, elekter lülitati välja suures osas ettevõttes,
kuna oldi võlgu "Viljandi
Elektrivõrgule" 209 529 krooni
- 28.märts, viidi laost ära viimane toodang
- linnavolikogu otsustab kombinaadi töölistele maksta linnaeelarvest
igaühele 100 krooni
-15.aprill, alustab tööd supiköök lasteaias, kus jaotatakse
ehes" ilmub kuulutus: "Müüa AS AF Võhma
Lihakombinaadi tootmishooned", müügihinnaks on 7 miljonit
krooni
- 19. november, EV valitsus eraldas Võhma linnavalitsusele 400
000
krooni kütuse ostmiseks, et linna küttesüsteemi käigus
hoida
1997- 25.aprill, VLK ostis tervikvarana AS Trade Energy Best (AS TEB),
teatati, et
plaanitakse hakata tegelema ðampinjonikasvatusega, kuid tegudeni ei
jõutud.
Ostuhind oli 4,5 miljonit krooni.
1998- aasta lõpul teatab AS TEB, et loobutakse ðampinjonikasvatuse
mõttest
2000- 17.november, AS TEB nimetati ümber Puidutöötlemise
Aktsiaseltsiks
- 11.detsember, AS Puidutöötlemise pankrot kuulutatakse välja
Narva
Linnakohtus, s.o. 3. pankrotimenetlus kombinaadi varadega
2001- leiduks kombinaati osta soovijaid 1 miljoni krooni eest (puidufirma),
kuid
pankrotihaldur peab seda liiga väheks. Hoonetekompleks aga laguneb,
vanametall ja muu vähegi kõlbulik on ära veetud. On suudetud
ära müüa ainult
konteinerkatlamaja.Ilmselt tomub müügiga venitamine meelega,
et firmal oleks
tänasel päeval juba utoopiliselt suure summaga tagatis oma mahhinatsioonide
jaoks. Võhma huvidega selles "Suures Mängus" ei
arvestata.
VÕHMA ELANIKKONNA ARVU SÕLTUVUS KOMBINAAADI TÖÖGA
1944. a oli kombinaadis tööl 60 inimest, kuid tootmise laienedes
ulatus see 1960.a. 473, 1970.a. 467 ja 1985.a. 684 inimeseni.1985. a.
elas Võhmas 1958 inimest, kusjuures töövõimelist
elanikkonda oli ligi 900. Järelikult oli VLK asula suurim tööandja
ning seda kuni 1996.a. VLK pankrotini.
Rohkearvuline teiste rahvuste sisseränd oli samuti sõltuvuses
kombinaadi kaadrist. 1989. a. moodustas kogu Võhma elanikkonnast
muukeelse rahva osakaal 7,9%, 1999.a.-ks oli see vähenenud 6,3 %-ni.
Teiste rahvaste suur osakaal oli põhjustatud sellest, et Eestis
ei valmistatud tol ajal ette kombinaadi jaoks vajalikku kesk-tehnilist
kaadrit. Rahvuste järgi on Võhmas peale eestlaste veel kõige
rohkem venelasi, ukrainlasi ja soomlasi.
1999.a-ks oli Võhma elanike arv vähenenud 1747-ni.
KOMBINAAT JA ELAMUEHITUS
1960-ndail sai Võhmas hoo sisse elamuehitus, mis jätkus kuni
1990-ndate a-te alguseni. Põhiline ehitaja oli VLK, kus oli isegi
oma ehitusosakond.Ehitamine oli tingitud muidugi kombinaadi töötajate
arvu suurenemisest ning oli vajadus elamispinna järele.
Peale VLK pankroti ei ole Võhmasse ehitatud ühtegi korterelamut.
KOMBINAAT JA LASTEAIAD
Kuna kombinaadi töötajate arv järjest suurenes ja noorenes,
siis on sellega seletatav laste osakaalu suurenemine linnaelanike seas.
Seepärast avati 1958.a lastesõim, kus oli 30 kohta. Olemas
oli juba lasteaed 47 kohaga. Kuid ikkagi oli palju lapsi lasteaia järjekorras.
Uue lasteaia ehitamist plaaniti kaua aega, valmis sai ta 1979.a.Praegu
on see Võhma ainuke lasteaed, mis kuulub omavalitsusele.
KOMBINAAT JA KOOL
VLK oli Võhma Gümnaasiumi ðefluskool. Võhma Gümnaasium
asub oma praeguses kohas alates 1976. a-st, juurdeehitus valmis 1988.
a-l. Uute koolihoonete ehitus oli tingitud sellest, et tänu kombinaadi
tegevusele oli alevis kooliealisi lapsi palju, kuid vana koolihoone oli
jäänud kitsaks. Meenutab kooli kauaaegne direktor Tiiu Nõmm
(direktor aastail 1978-2001):"VLK aitas uue koolimaja ehitamisel,
hiljem juba koolimajas vajaliku inventari soetamisel, osteti näiteks
2 tiibklaverit. Samuti aidati õpetajaid korteritega.Kombinaadil
oli oma kinnine kauplus oma töötajatele, ðefluslepingusse
kirjutati sisse, et ka õpetajad saavad sealt kaupa osta. Aidati
transpordiga kui oli vaja minna võistlustele, olümpiaadidele
jm.Kõik klassid said käia tasuta ekskursioonidel (osa klasse
sõitis ka ümberkaudsete kolhooside bussidega). Kombinaadi
abiga ehitati staadion kooli kõrvale ja liumägi, mis on ainuke
Võhmas, kuigi kooli direktor sai noomida, et muutis omavoliliselt
pinnavorme".
1980-ndail a.-il olid õpilased kombinaadis suvel õpilasmalevas
praktikal ja said lihatõööstuse spetsialisti tunnistuse.
KAS VÕHMAL ON LOOTUST?
2001. aasta on olnud Võhma jaoks olnud lootustandev aasta. Siin
on alustanud tööd 2 uut ettevõtet.
10.aprillil sai linnavalitsuselt tegutsemisloa aktsiaselts Caritas Water,
kes avas Võhmas karastusjookide tehase vana VLK kaarhallis, kus
asub juba 1928.a. Võhma Eksporttapamajale rajatud 300 meetri sügavune
puurkaev. Kohalik väga hea vesi oli asutuse rajamise põhjuseks
Võhmasse.
30.novembril avatakse AS Wendre õmblustsehh vana kombinaadi tootmistsoonis,
kus saab tööd ligi 100 inimest, niikaua tegutsetakse lastaia
hoones.
Huvilisel tasuks lugeda Võhma linnapea Jaak Aabi artiklit "Invsteeringutest
Võhma linnas" 2001 a. oktoobri "Võhma Linnalehest"
ja klikkida linki ETTEVÕTTED.
Võhma Eksporttapamaja ja tema järeltulija Võhma Lihakombinaat
on saanud ajalooks, sest ilmselt lihatootmist Võhmasse lähitulevikus
küll ei tule. Nii jääb ka härjapea kujutis Võhma
vapil ja lipul mäletama aegu, mil siin oli suur ettevõte,
mis mõjutas terve linna arengut igas elu valdkonnas.
Kuid elu läheb edasi ja võhmalane on aru saanud, et ei ole
mõtet taga nutta möödunud aegu. Järjest rohkem inimesi
hakkab Võhmasse elama tulema, sest siin on tekkinud töökohti,
on olemas gümnaasium, lasteaed, perearstikeskus, raamatukogu, postkontor,
kabandusettevõtted, raudtee ja odavad korterid.
Tegelikut kestis Võhma mõõna aeg ainult umbes 4 aastat,
sest juba 2000.a. lõpuks oli selge, et linn on tõusnud tõsiselt
võetavate ettevõtjate huviorbiiti. Nii jääb meil
ainult nõustuda kuulsa optimisti Colas Bregnoniga, kes ütles.
"Me elame veel!"
|
 |