|
|
|
VÕHMA EKSPORTTAPAMAJA ASUTAMINE JA TAPAMAJA
EHITUSPERIOOD
Võhmas oli eelmise sajandi lõpus uuendustealdis ja ühtehoidev
rahvas. Esimese seltsina asutati Võhmas 1908.a. Võhma Tuletõrjeühing
ja samal aastal ka Võhma Majandusühisus. 1912.a. asutati Võhma
Ühispiimatalitus, 1914-1917 ehitati Võhma jahuveski.
1927.a. tekkis Võhma ja ümbruskonna talupidajatel mõte
asutada eksporttapamaja. Selleks olid aeg ja koht soodsad: Võhma
asub raudtee ja kaubateede ristumiskohal, ümbruskonnas oli heal järjel
sea- ja veisekasvatus. Samuti oli lähedal Kahala turbaraba- turvast
kasutati tapamajas katelde kütmiseks. Ka välisturul oli seis
soodne, kuna peekon oli seal väga hinnas. Ning kõige tähtsam-
ettevõtlikud inimesed.
Tapamaja rajamise ideed toetasid kõige enam Jaaguhansu talu omanik
Jüri Vain ja Võhma Majandusühisuse raamatupidaja Jaan
Põdra.
3.aprillil läkitati siseministrile palve registreerida ühisus
"Võhma Eksporttapamaja".
Alla olid kirjutanud Kõo valla mehed Mart Lang, Jüri Vain,
Mart Arro, Jaan Alle, Jüri Anveldt, Aleksander Sild ning Jaan Feldmann;
Kabala vallast Mart Rauk. 1928.a. 15. aprillil kanti ühisus registrisse.*
Maikuu alguseks oli ühistul liikmeid üle 160, liikmemaks oli
sada krooni aastas. Esimene koosolek peeti Võhma Seltsimajas 29.mail.
Ühel häälel otsustati ehitada sigade eksporttapamaja tootlikkusega
15000 lihakeha aastas. Ehitustöödeks arvati kuluvat ligikaudu
150000 krooni. Juhatusse valiti J. Põdra, M.Rauk ja M.Lang.
Esimese ülesandena tuli osta krunt Võhmas. Maaost sõlmiti
kohaliku elaniku Olga Kukega 31.mail. 1.juunil sõlmis juhatus ehituslepingu
insener Karl Didvigiga.
Juuli teisel poolel oli maakivist ja betoonist alusmüür kerkinud
üle maapinna. Nii kivid kui kruus saadi läheduset, betoonõõneskive
valmistati kohapeal. Ehitusel töötas 20 ehtajat, samapalju oli
hobusemehi.*
Nurgakivi paigaldati pidulikult pühapäeval, 5.augustil 1928.a.
Sisseõnnistamine algas kell 18.00 ja seda toimetasid pastor Jaan
Adamson Rannust ning kohalik preester Antson. Nurgakivi alla, glasuuritud
savipotti, pandi asutajaliikmete nimekiri, vaimulik sõnum ja igast
selle päeva ajalehest üks eksemplar. Esmaspäeval jätkus
ehitustöö.
Tallinnas alustati läbirääkimisi Fr. Krulli vabrikuga seadmete
asjus ja jõuti kokkuleppele. Ootamatult sõitis aga tapamaja
esindaja Riiga ja pöördus seadmete küsimuses hoopis Taani
firmade Atlas ja Larsen väliskontorite poole. Kuulduste järgi
olevat seda soovitanud põllutööministeeriumi külmamajanduse
spetsialist Ernst Schiffer. Selline asjade käik ei meeldinud Krulli
vabrikule ja ka kaubandus-tööstusministeeriumis arvati, et Eesti
kaup Taani omale mitte alla ei jää. Siiski sai kaup taanlastega
teoks.*
Augusti lõpus ostis Võhma Eksporttapamaja Tallinna linnavalitsuselt
2000 krooni eest aurukatla.
Oktoobris olid käsil juba sisetööd ja lõpukorral
raudteeharu paigaldus.
Novembri lõpuks sai korsten valmis, kuid sel ei lastud korralikult
kuivada, vaid hakati kohe katelt kütma. Seepärast hakkas korsten
pragunema, nii et ei jäänud muud üle kui ümber korstna
allosa pingutada kuus tugevat raudvõru ja sissepoole ehitada shamotist
tugivooder.
Taani spetsialistide juhendamisel hakkati detsembris tapamaja seadmeid
paigaldama.
Aastavahetuseks 1928/1929 oli tapamaja praktiliselt valmis. Kõigis
ruumides oli keskküte. Proovitapmine toimus 10. ja 11. jaanuaril.
Seadmed töötasid korralikult. 2.veebruariks oli tapetud umbes
400 siga ja kaks saadetist valmispeekonit juba Inglismaale saadetud.
Võhma Eksporttapamaja avati pidulikult 10. veebruaril 1929, rahvast
oli palju. Vaimuliku talituse pidasid Pilistvere pastor Bernhard Steinberg
ja apostlik- õigeusu Arussaare kiriku preester Antson. Aktusekõnega
esines Jaan Põdra, kes oli aasta algul kolinud Tallinnasse, sest
oli määratud Eesti Tarvitajate Keskühisuse peadirektoriks,
kuid oli jäänud ikka tapamaja juhatusse. Kui ametlik osa lõppes,
jagati kõigile seajalgu ja õlut.
|
 |